Digi-innovatsioonipoliitika Jõhvi Keskraamatukogu näitel

Sissejuhatus

Innovatsioon on tehnoloogiakeskne ja sõltub tehnoloogia arengust, olulisel kohal on inimeste mõttelaadi muutumine. Avalikest raamatukogudest on võimalik kujundada infoühiskonna arendamise tugivõrgustik. Üle Eesti on raamatukogudesse tänaseks loodud juba ligi 3000 arvutitöökohta, mida kohalikud kogukonnaliikmed regulaarselt kasutavad.  Raamatukogudele on pandud seadusega kohustus abistada inimesi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele juurdepääsu saamisel.

Innovatsioonisüsteem peab olema seotud ühiskonna kõigi kihtidega ja nii on raamatukogud kohustatud pakkuma inimestele tuge riigi e-teenuste kasutamisel, kuid töötajatel puuduvad tihti selleks vajalikud oskused. Rahvaraamatukogu saab oluliselt kaasa aidata digitaalse lõhe likvideerimisele, mis peaks kajastuma digi-innovatsioonipoliitikas.

Digi-innovatsioonipoliitika Jõhvi Keskraamatukogu näitel

• Organisatsiooni kirjeldus

Jõhvi Keskraamatukogu on rahvaraamatukogu, mis täidab ühtlasi Ida-Viru maakonnaraamatukogu funktsiooni. Raamatukogu asub Jõhvi linnas aadressil Rakvere tänav 13a. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Rahvaraamatukogu seadusest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist, oma põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. Raamatukogu finantseeritakse Jõhvi valla eelarvest, riigieelarvest, annetustest, tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. 2016. aasta statistika järgi koosnes Jõhvi Keskraamatukogu kogu 85 857 eksemplarist ning kasutajaid oli kokku  2573. Andmed on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 1. Jõhvi Keskraamatukogu statistika 2016. aastal

	kogud	kasutajad	külastused	laenutused
Jõhvi Keskraamatukogu	85 857	2 573	35 532	78 596
Tammiku Raamatukogu	9 097	87	1 204	1 884
KOKKU	94 954	2 660	36 736	80 480

Jõhvi Keskraamatukogu koosseisu kuuluvad veel haruraamatukogud Jõhvi eakate päevakeskuse laenutuspunkt ja Tammiku raamatukogu. Töö autorid keskenduvad ainult Jõhvi linnas asuvale Jõhvi Keskraamatukogule, jättes analüüsist välja haruraamatukogud. Jõhvi Keskraamatukogus töötab 20 inimest (juhtkond, raamatukoguhoidjad, tehniline personal).

• Jõhvi Keskraamatukogu hetkeseis

Raamatukogu teenusteks on kohalkasutus ja kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus (RVL), koduteenindus, avalik internetikasutus (avalik internetipunkt ja wifi), raamatukogu saali rent, paljundus-, printimis- ja skaneerimisteenus, koolitused ja ürituste korraldamine.

Raamatukogus olemasolevate vahendite taristu:

• 4 e-lugerit –  e-lugereid laenutavad laste- ja laenutusosakond. E-lugereid saab laenata 21 päevaks. Lugeriga laenutatakse eestikeelseid (227), venekeelseid (3)  ja muukeelseid (32) teoseid. Lugejatel on võimalus laenutada lugereid ka isiklike e-raamatute lugemiseks.

• Jõhvi Haruraamatukogus on pesumasin – samal ajal kui pesu peseb, saab külastaja raamatukogu teenuseid kasutada ning teiste külastajatega suhelda. Omamoodi on see sotsiaalne innovatsioon.
• Tammiku raamatukogus lisateenuseks on postipunkt – raamatukogu lahtiolekuaegadel ostutab personal ka postipunkti teenuseid.
• 8 arvutit ja Wifi võrk külastajatele kohalkasutamiseks – Jõhvi Keskraamatukogu nõustab soovijaid arvuti ja ID-kaardi kasutamise teemadel, raamatukogude personal aitab kohalikke elanikke nõustamise ja abi osutamisega, aidates vormistada vajaminevaid avaldusi ja dokumente ning hiljem toimetada need vallavalitsusse, teha igakuiseid makseid ja edastada näite.
• Tagastuskast võimaldab raamatuid on tagastada ööpäevaringselt – välisukse kõrval asuvasse tagastuskasti saab laenutatud raamatud, plaadid ja ajakirjad tagastada ka ajal, mil raamatukogu on suletud
• URRAM-raamatukogu elektrooniline andmebaas/faililaenutusteenus.

• Innovatsioonimudeli valimine

Puentedura poolt välja töötatud digitehnoloogia õppetöösse integreerimise SAMR (The Substitution Augmentation Modification Redefinition Model) mudel on neljaastmelise ülesehitusega (vt joonis 1), mis suunab õppetöö planeerimisel kriitiliselt hindama kuidas ja miks digitehnoloogiat peaks klassiruumis kasutama ja sellest lähtuvalt teadlikult õppetegevusi planeerima. (Hallap, M. 2017: 23)

Joonis 1. Digitehnoloogia integreerimise mudel SAMR (Puentedura, R. näitel) (Hallap, M. 2017:23)

SAMR-i mudel on arendatud Ruben Puentedura poolt 2009. aastal ning see võimaldab uurida, kuidas infotehnoloogia võib mõjutada õppimist ja õpetamist.(Karuoja 2016: 21) Oluline on õppeprotsessi planeerimisel, disainimisel mitte jääda mudeli täiustamise (enhancement) etappide 1. või 2. tasemele (kuigi ka seda tuleb õppetöös tihtipeale kasutada), vaid jõuda SAMR ülemineku (tranformation) tasemele, eesmärgiga õpetada teistmoodi, paremini, kaasata digitehnoloogiat õpilaste aktiveerimise ja 21. sajandi pädevuste arendamisel. Digitehnoloogial on õppeprotsessi toetav roll, eeldades õpetaja oskuslikku digitehnoloogia kasutamist ja õppeprotsessi planeerimist. Kaasaegse digitehnoloogia kasutamine õppeprotsessis pakub unikaalseid võimalusi, mida paberõpik ei võimalda.   Puentedura soovitab õpetajal digitehnoloogia kaasamisel olla kriitiline,  analüüsida digitehnoloogia lõimimise eesmärke, funktsioone, esitades ja vastates järgmistele küsimustele:

• Mida soovitakse saavutada vana tehnoloogia uue asendamise kaudu?
• Milline see õppetegevus on?
• Kas planeeritavat tegevust(ülesannet) on võimalik teostada vanaviisi?
• Kas uus tehnoloogia asendab või täiustab õppeprotsessi?  
• Kas õppetegevust on võimalik läbi viia ainult tehnoloogiat rakendades?
• Mis on uue tehnoloogia rakendamise juures õppetegevusele lisaväärtuseks? (Hallap, M. 2017:24).

SAMR-i mudeli neli taset on nimetatud järgmiselt:

• asendamine/vahetus (substitution), tehnoloogia kasutamisel õppimises ei ole funktsionaalsust, arvutit kasutatakse nagu seda on tehtud ajast aega, näiteks õpetaja prindib arvutis tehtud töölehe välja ja õpilane täidab selle käsikirjas ära ning annab õpetajale tagasi. Õpilane/õpetaja kasutab Wordi lihtsalt märkmete tegemiseks. Sageli kasutatakse mobiilseadmeid samade ülesannete täitmiseks, mida tehti ka enne mobiil mobiilsideseadid/arvuteid kasutamata. See rakendusaste kujutab endast SAMR-mudeli madalaimat taset.
• edasiarendus/tugisüsteem (augmentation), kus infotehnoloogia pakub tõhusat vahendit, et täita ühiseid ülesandeid, näiteks õpilased vastavad küsimustikule kasutades Google Formis pliiatsi ja paberi asemel. (Karuoja 2016: 21-22) Õpilaste vastuste lahendused on automeeritud, mis muudab suurte gruppide hindamise kergemaks ja kiiremaks. Võib olla õpilased isegi saavad testi tulemusi omavahel võrrelda.  

• täiustamine/modifikatsioon (modification), õppimisülesannetes kasutatakse reaalselt infotehnoloogiat, näiteks õpilastel palutakse essee salvestada helina ning lisada juurde muusikat. (Karuoja 2016: 21-22) Fookus on ülesande lahenduses, mida tavaliselt pole võimalik enam paberile kirja panna. Nüüd on vaja kasutada tehnoloogiat mitte traditsioonilisel, vaid kuidagi uuel moel. Ülesanded on keerulisemad ja sisaldavad paljusid erinevaid komponente.

• uue loomine/ümbermääratlemine (redefinition), kus infotehnoloogia võimaldab anda ja lahendada selliseid ülesandeid, mis olid varem mõeldamatud, näiteks luua kaaslastega koostöös video õpitud materjali baasil. (Karuoja 2016: 21-22) Ülesande lahenduskäik ongi õppimise osa. Õpilane võib luua testi teise õpilase jaoks ja seda tehes konsulteerida eksperdiga, kes on teiselpool maakera, ja presenteerida oma ülesande lahenduskäiku teistele kaasõpilastele multimeedia õppimisobjektina.(Webb & Gibson 2015).

Mudeli valikut argumenteerime järgmiste tugevuste ja nõrkuste põhjal:

• meile meeldis mudeli lihtsus, mis võimaldas seda rakendada ilma organisatsioonis küsitlust tegemata;

• • selle mudeli kasuks räägib asjaolu, et see võimaldab organisatsioonidel ennast ise sobival ajahetkel  erinevatest aspektidest hinnata. (Karuoja 2016: 22)

• saab näidata/demonstreerida tehnoloogiliste vahendite integratsooni tulemuslikkust;

• võimaldab tehnoloogiat kasutavate ülesannete tulemuslikkust ja kõrgemate teadmiste kasutamist hinnata (Webb & Gibson 2015);
• märgata/visualiseerida külastajate osavõttu ja tegevusse kaasamist;
• reflekteerida, mil määral valitud tehnoloogia kasutamine muudab nende lähenemisviise (Webb & Gibson 2015);
• ümberpööratud klassiruum.
• liiga lihtsalt ja pealiskaudselt (Linderoth 2013) on selle mudeliga väga keerulisi tehnoloogia integratsiooni protsesse püütud lihtsustada (Webb & Gibson 2015);
• digitaalsed tehnoloogiad on ettearvamatud ja muutuvad pidevalt (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016);
• kontekst on oluline haridusega seotud teadustegevuses ja praktikas ja haridustehnoloogias aga SAMR-mudel ei võimalda konteksti mugandada/kohandada. Selle tulemusena on olulised kontekstuaalsed komponendid, nagu tehnoloogia infrastruktuur ja ressursid, kogukonna sisseost ja toetus, individuaalsed ja kollektiivsed õpilaste vajadused ja õpetaja teadmised ja tehnoloogia kasutamise toetus tähele panemata jäänud. (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016);
• haridustehnoloogia integreerimise ja kasutamise kohta pole ühtegi ühtset lahendust  (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016);
• Kuna SAMR ei tunnusta kontekstiaspekte, võib SAMR-i mudeli ühendamine  uurimis- ja õpetamispraktikaga olla keeruline. (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016);
• SAMR-mudeli puhul on tehnoloogia integratsiooniprotsess lihtsustatud, eesmärk keskendub pigem toote (st õppetegevuse) muutmisele kui õppimisprotsessidesse. (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016);
• teadusartiklite avaldamine rahvusvahelistes eelretsenseeritavates (peer-reviewed) väljaannetes on teadlaseks olemise peamine (kui mitte ainus) kriteerium (Hõrak 2006). Aga kuna SAMR-mudelit ei ole eelretsenseeritavas kirjanduses kriitiliselt analüüsitud, siis mõnikord mõistavad ja kasutavad haridustöötajad haridustehnoloogia lõimumist SAMR-i mudeli abil killustatult, mis muudab veelgi raskemaks SAMR-mudeli  mõistmise ja rakendamise. (Hamilton, Rosenberg & Akcaoglu 2016)

SAMR-i mudeli neli taset Jõhvi raamatukogu näitel:  

Asendamine:

Traditsioonilisteks raamatukogu teenusteks on teavikute kohalkasutamine ja kojulaenutus, raamatukogudevaheline laenutus (RVL). Raamatuid laenutatakse välja ja võetakse vastu küll digitehnoloogia abil (kasutamisel URRAMi andmebaas), aga midagi uut juurde pole loodud. Samuti pole midagi innovaatilist ka ülejäänud teenustel: e-ajakirjad, e-lugerite laenutus, saali rent, paljundus-, printimis- ja skaneerimisteenus, koolitused ja ürituste korraldamine.

Edasiarendus:

• Lugejatel on võimalus laenutada lugereid ka isiklike e-raamatute lugemiseks. E-raamatud (interneti kaudu);
• URRAM-raamatukogu elektrooniline andmebaas/faililaenutusteenus.

Järgnev on meie innovatsiooniküpsuse visioon, millised võiksid olla selle organisatsiooni edasiarenduse, täiustamise, uue loomise tasemed:

Edasiarendus:

• Raamatutagastusautomaat 24/7. SAMRi mudeli järgi asendati traditsiooniline raamatulaenutus tegevus digitehnoloogia kasutamisega. Külastaja poolt iseseisev teavikute laenatamine ja tagastamine ID kaardi ja mobiil ID abil.
• Lugejaks registreerumine läbi veebi ID-kaardi või Mobiil-IDga. Momendil saab lugejaks registreerida ainult raamatukogus kohapeal.
• Raamatukogu arvutite veebilehed sedasi seadistatud, et andmebaasidesse saab ilma kasutaja paroolita sisse. Läbi WIFI saab ka andmebaasidesse otse ilma kasutajanime ja paroolita sisse, sest raamatukogu nagunii maksab litsentsi eest ja siin ei pea nad midagi ära blokeerima.

Täiustamine:

• Makerspace. Õpperuumid: individuaal ja rühmatöö loomiseks. Lisaks tavakülastajatele saavad ka koolid ja lasteaiad seal läbi viia oma rühmatöö tunde. Õpperuumis on võimalik kasutada 3D-printerit, graafikalauda, kilelõikurit, termopressi, programmeerimiseks Bee-bot’i ja Edisoni roboteid ning erinevaid leiutajakomplekte.
• Raamatute skaneerimisvahend, mis skaneerib raamatute koode ja annab teada, et milline raamat on vale koha peal.
• Intranet – regulaarselt kasutatav sisemine võrk, töötajate ja juhtkonna vahelise info jagamiseks ja vahetamiseks.

Uue loomine:

• Makerspace aitab külastajatel luua seoseid eelnevalt õpitu vahel ja luua uut sisu juurde. Luua erinevate valdkondade vahel seoseid. Kui külastajad tulevad raamatukokku õppima midagi uut, siis seal ruumis nad saavad luua uusi asju ja ka võtta vastutuse loodu eest. Nad võivad küsida abi, aga nad ei pea ootama kellegi teise juhendamist/koolitust, nad võivad seal ka iseseisvalt õppida ja üksteist õpetada. See ruum võiks olla helikindel, nii et nad saavad seal katsetada ja avastada, kartmata, et see segaks ülejäänud külastajaid. SAMRi mudeli järgi võivad külastajad /koolide õpilased/ lasteaedade lapsed raamatukogus õppimisel digitehnoloogiat uutmoodi  kasutada. Õpetaja saab seal traditsioonilisi lugemisülesandeid edasi arendada ja täiustada.
• lugejatele on juurdepääs URRAMi elektroonilisele andmebaasile. Neil on õigus lisada teavikutele #hashtags. Lugejad ei saa teavikutes teiste andmeid kustutada ega redigeerida omal äranägemisel. Kui lugeja paneb oma #hashtag’i, siis järgmine kord on seda teavikut lihtsam leida. Samuti saab ta soovitada sõbrale varem märgistatud #hashtag`e, et kiiresti leida huvitavat teavikut. Taevikuteks  võib olla raamat, ajakiri, ajaleht, filmi või muusika plaat jms.

• Innovatsiooni valmisolek ja vajadus

Töö autorid pakuvad välja järgmised teenused ja ideed, mis praegu Jõhvi Raamatukogus puuduvad:

1. Makerspace. Õpperuumid: individuaal ja rühmatöö tegemiseks. Lisaks tavakülastajatele saavad ka koolid ja lasteaiad seal läbi viia oma rühmatöö tunde. Õpperuumis on võimalik kasutada 3D-printerit, graafikalauda, kilelõikurit, termopressi, programmeerimiseks Bee-bot’i ja Edisoni roboteid ning erinevaid leiutajakomplekte.
2. Kogukonna vahendite laenutamine (õmblusmasin, lapsevanker, ketassaag, kangasteljed, VHS mängija, õunapress jne). Raamatukogu töötajad saavad kogukonna poolt annetatud vahendeid piiratud ajaks külastajatele välja laenutada. Idee on selles, et kui kellelgi pole enam mõnda kodumasinat (näiteks õmblusmasinat) vaja, siis ta saab selle annetada raamatukogule, mis omakorda laenutab seda külastajatele välja.
3. Raamatutagastusautomaat 24/7 – kasutusel on 24/7 tagastusautomaat, mida võiks tulevikus laiendada ka laenutusautomaadiks, mille abil saab laenutusi pikendada, teavikuid laenutada ja tagastastada ID kaardi ja mobiil ID abil.
4. Raamatute skaneerimisvahend, mille abil on võimalik skannerida raamatute koode ja mis annab teada, et milline raamat on vale koha peal.
5. Lugejaks registreerumine läbi veebi –  hetkel saab lugejaks registreerida ainult raamatukogus kohapeal. Kasutusel on nii eraldi lugejapilet kui ka võimalus kasutada lugejapiletina ID-kaarti. Läbi veebi kasutajaks registreerumine võimaldaks e-teenuste kasutamist koheselt (näiteks andmebaasid, ajakirjad ja ajalehed).

• Ideed

Makerspace või creativespace, on füüsiline koht, kus sarnaste, enamasti tehnika-, arvuti-, teadus- ja digitaalkunstihuvidega inimesed saavad aega veetmas käia, oma projektidega tegeleda ja/või teiste sarnaste huvidega inimestega kohtuda. Hackerspace’i võib vaadata kui avatud kogukonda, kuhu on kogutud liikmete huvialadega tegelemiseks vajalikku riistvara ja tarkvara, et võimaldada inimestel paremat omavahelist koostööd ja projektiloomet. [4]

Makerspace’i saab luua raamatukogu teisele korrusele, kus on juba olemas liigutatavad lauad ja toolid, projektor ja kaasaskantav kangast ekraan, teler, muusikakeskus, VHS-mängija. Momendil üüritakse seda ruumi välja, kuid seda ruumi saab edukalt makerspace’iks kohandada.

• Digi-innovatsioonistrateegia

Visioon:

Jõhvi linnas on lasteaiad, eesti ja vene õppekeelega koolid, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ning Jõhvi Gümnaasium. Jõhvi Vallavalitsusel oleks kõige otstarbekam ja säästlikum kõiki osapooli kokku tuua ühte loomekeskusesse, mida nad siis omavahel jagavad, kui luua makerspace igasse organistatsiooni . Raamatukogu asub linna keskel ning sinna oleks lihtne rajada erinevaid asutusi ühendavat loomekeskust, mis asuks neutraalsel pinnal. Meie visiooniks on see valmis ehitada aastaks 2020. 2018. aasta alguses hakatakse projekte kirjutama erinevatele fondidesse ja  Hasartmängumaksu Nõukokku (HMN), et saada toetust.

Loomekeskus toetaks tänapäevast õppijakeskset pedagoogikat. Siin leiaks igaüks omale meelepärase tegevuse sõltuvalt tema soovidest, eelistustest ja huvidest. Loomekeskus tekitab uued võimalused linnaelanike loominguliseks ja sotsiaalseks arenguks.

Jõhvi Keskraamatukogul ei ole veel strateegiat ega arengukava, samuti on sõnastamata missioon ja visioon. Jõhvi Vallavalitsus on kohustanud kõiki valla haridusasutusi ja raamatukogu need dokumendid koostama ning  avaldama hiljemalt 2018. aasta aprillis.

Eesmärgid:

• Kasvatada raamatukogu kasutajate arvu. Momendil kasutajate arv iga aastaga kahaneb  ning ka laste ja eriti noorte külastatavus on iga aastaga langenud .
• Anda võimalus lasteaedadel, koolidel ja kutsekoolidel kasutada makerspace’i laborit.
• Mitmekesistada õppijate õppetööd.

Tulemid:

• Kasvanud on raamtukogu külastajaskond.
• Kasvanud on erinevate haridusasutuste vaheline koostöö.
• Makerspace`i külastajate meeskonnatööoskus, loovus, huvi teaduse vastu, teadmised (füüsikas, matemaatikas, informaatika) on kasvanud.

Meetmed:

• Kaardistada külastajate/raamatukogutöötajate/valla valmidus.
• Koostada strateegia.
• Tutvustada strateegiat vallale.
• Kirjutada projekte erinevatesse fondidesse.
• Otsida IKT spetsialisti või koolitada välja spetsialist, kes hakkaks makerspace`i töö eest vastutama.
• Koos leitud IKT spetsialistiga teha valmis ruum makerspace`iks.
• Tutvustada makerspace`i haridusasutustele, et õpetajad viiksid õppetegevust seal läbi.
• Koostada broneeringute süsteem haridusasutuste ja eraklientide jaoks.
• Korraldada avatud uste päevi ja üritusi kõikidele huvilistele.
• Regulaarselt parandada teenust tagasiside põhjal.

Edukriteeriumeid:

Võtta aluseks erinevad raamatukogude kohta käivad innovatsioonistrateegiad (https://www.nmc.org/publication/nmc-horizon-report-2017-library-edition/) ja kinni pidada soovitustest.  Edukriteeriumiks on ka uute eesmärkide püstitamine ja nende täitmine, tulemuste analüüs, mõõtmine ja hindamine.

Riskihinnangud:

• Vald ei soovi sellist projekti toetada.
• Kirjutatud projektid ei saa rahastust.
• Ei leita IKT spetsialisti ja ka ühtegi inimest, kes oleks huvitatud pakutavast tööst ja koolitusest.
• Vallas olevad haridusasutused ei oska koostööd teha või soovivad oma organisatsiooni sisest makerspace`i.
• Raamatukogul läheb makerspace`i ruumi teiseks otstarbeks vaja.
• Erakliente, kes soovivad ruumi kasutada, ei teki.

Tulemuslikkuse hindamisvahendid McKinsey 7S innovatsiooniauditi mudeli järgi:

Joonis 2. McKinsey 7S innovatsiooniauditi mudel

Strateegia –  raamatukogu koostab makerspace`i arendamise tegevuskava, mille eesmärgiks on esitada visioon konkreetsete eesmärkide, sihtide ja tegevustena.  
Struktuur – vald rahastab raamatukogu, raamatukogu vastutusalaks on makerspace.  Makerspace`i töö eest vastutab IKT spetsialist. IKT spetsialisti töö eest vastutab raamatukogu.
Süsteemid – vald vastutab makerspace`i rahastuse eest. Töö protsesside eest vastutab IKT spetsialist. Tema organiseerib üritusi, haridusprogramme, kirjutab projekte ja analüüsib tagasiside ankeete.

Oskused – spetsialistil on IKT-alased oskused ja head suhtlemisoskused. Ta on abivalmis ja innovaatsioonimeelne.

Personal – üks IKT töötaja

Stiil – organisatsioonikultuur on teadmusjuhtimist soodustav. IKT-spetsialist hoiab häid profesionaalseid suhteid kõigi osapooltega nii raamatukogu, haridusasutuste kui ka valla töötajatega. Ta kutsub neid oma üritustele, avatud uste päevadele ja saadab kokkuvõtteid õnnestunud projektidest. Ta on koostöövalmis ja abistav ning tema tööstiil on läbipaistev.
Ühised väärtused – innovatsioonimeelsus, koostöövõime arendamine, ajaga kaasas käimine, kvaliteetne haridus ja kogukonna harimine.

Kokkuvõte

Innovatsiooni peetakse Euroopa Liidus võtmeteguriks ja seepärast on ka rahvaraamatukogude jaoks oluline olla valmis muutusteks ja uuendusteks, olla loov, olla uuendusmeelne. Selleks on vajalik nii uuenduslike teenuste pakkumine kui ka olemasolevate teenuste edasiarendamine. Digitehnoloogial on õppeprotsessi toetav roll, eeldades õpetaja oskuslikku digitehnoloogia kasutamist ja õppeprotsessi planeerimist. Sama eeldavad ka rahvaraamatukogu kasutajad, et raamatukogutöötajad oskavad digitehnoloogiat oskuslikult kasutada ja neid abistada.

SAMRi mudeli järgi on rahvaraamatukogud suutelised pakutavaid teenuseid edasi arendama ja täiustama. Nii oleks tulevikus võimalik raamatukogu kasutajaks registreeruda juba enne füüsiliselt raamatukogu külastamata ja näiteks isiklike e-raamatute lugemiseks kasutada raamatukogust laenatud e-lugerit. Loodav Makerspace aitab külastajatel luua seoseid eelnevalt õpitu vahel ja luua uut sisu juurde ning URRAMis teavikutele hashtagi lisamine lihtsustab edaspidi teaviku leidmist. Innovatsioonimeelsus, koostöövõime arendamine, ajaga kaasas käimine on tänasel päeval rahvaraamatukogude jaoks väga olulised. Edukriteeriumiks on ka uute eesmärkide püstitamine ja nende täitmine, tulemuste analüüs, mõõtmine ja hindamine.

Innovatsiooni edukus mõjutab raamatukogu konkurentsivõimet, seetõttu on vajalik teatud perioodi järel organisatsiooni innovatsiooniprotsesse analüüsida ning auditeerida. Jõhvi Digi-innovatsiooni edukust saavad rahvaraamatukogud hinnata McKinsey 7S innovatsiooniauditi mudeli järgi, mis omakorda on innovatsioonistrateegia aluseks. Käesolev töö  on sisendiks digi-innovatsioonistrateegia rakendamisel Jõhvi Keskraamatukogus.

Kasutatud kirjandus

1. Jõhvi Keskraamatukogu kodulehekülg: http://rk.johvi.ee
2. Tallinna Keskraamatukogu avab innovatsioonilabori. Loetud aadressil http://keskraamatukogu.ee/tallinna-keskraamatukogu-avab-innovatsioonilabori/
3. Veebipõhine lugejaks registreerimine: https://login.ester.ee/registrations/select?library=43&locale=et&service=https%3A%2F%2Fwww.ester.ee%2Fpatroninfo~S1%2Aest%2F
4. Hackerspace. Loetud aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Hackerspace (21.11.2017)
5. McKinsey 7S Framework. Wikipedia. The Free Encyclopedia. Loetud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/McKinsey_7S_Framework (18.12.2017)
6. Hallap, M. (2017). Digitehnoloogia lõimimise võimalused ja väljakutsed vene keele kui võõrkeele õpetamisel. Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=596
7. Hamilton, E.R., Rosenberg, J.M. & Akcaoglu, M. (2016). The Substitution Augmentation Modification Redefinition (SAMR) Model: a Critical Review and Suggestions for its Use. Loetud aadressil  https://link-springer-com.ezproxy.tlu.ee/article/10.1007/s11528-016-0091-y
8. Hõrak, P. (2006). Artiklite avaldamine, teadusajakirjad jt teadusväljaanded. Scientomeetria. Loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~horak/loengud/Loeng_avaldamine.htm
9. Karuoja, E. (2016). Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel. Loetud aadressil  http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=472
10. Linderoth, J. (2013). Open letter to Dr. Ruben Puentedura. Loetud aadressil http://spelvetenskap.blogspot.com.ee/2013/10/open-letter-to-dr-ruben-puentedura.html
11. Webb, M. & Gibson, D. (2015). Loetud aadressil https://link-springer-com.ezproxy.tlu.ee/article/10.1007/s10639-015-9413-5

LISA 1 Jõhvi Keskraamatukogu direktori tagasiside

Kuna käesoleva töö analüüs ei vajanud ankteetküsitlust, siis kontakteerusime ka Jõhvi Keskraamatukogu direktori Ingrid Spitz`iga, et küsida tema käest tagasisidet meie analüüsi kohta ja palusime luba avalikustada käesolev töö. Tema vastus on järgmine:

“Tere!
Lugesin läbi ja tegin mõne väikse paranduse (raamatukogu faktide osas). Täitsa huvitav oli lugeda. Tulevikuks head ideed. Võid täiesti julgelt avalikustada.
Tervitades

Ingrid”

4. loeng : Innovatsiooniaudit, portfoolio, strateegia

J. Tidd on välja toonud innovatsioonimudelite 4 põlvkonda:

• lineaarsed mudelid (esimesed mudelid olid lihtsad ja piiratud)
• tagasisidestatud mudelid: seosed eri osade vahel
• torustiku-mudel (organisatsioonisisene mudel)
• innovatsioonivõrgustikud või avatud innovatioon (pidev innovatsioon, põhiteenus, praegu on moes robootika)

J. Tidd sõnul on innovatsiooni elukaar:

vana ja kooseksisteerimine (fluid pattern)
üleminek (transitional phase)
keskendumine (specific phase)

Innovatsiooniküpsuse audit organisatsioonis. Auditi läbiviimiseks on erinevaid meetodeid ja mudeleid:

Innovation for Growth (Mobbs, 2011)

Allikas: http://www.innovationforgrowth.co.uk/resources/What-are-innovation-audits.pdf

Innovation Diamond (APCQ Cooper, 2005)

Allikas: http://www.innovationforgrowth.co.uk/resources/What-are-innovation-audits.pdf

McKinsey 7S innovatsiooniauditi mudel

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/McKinsey_7S_Framework

• Strateegia – tegevuskavad
• Struktuur – rollid ja vastutusalad
• Süsteemid – protsessid
• Oskused – olemasolevad ja nappivad
• Personal – töötajad, meeskonnad
• Stiilid – organisatsioonikultuur
• Ühised väärtused – hoiakud, motivatsioon

Innovatsiooniaudit on mehhanism, mis aitab ettevõtetel innovatsiooni mõista, samuti nende innovatsioonivõime suurendamiseks.

Innovatsiooniportfolio

Tasakaalustatud innovatsiooniportfoolio (Nagji & Tuff, 2012) sisaldab:

• 70%: tuumik-innovatsioon (olemasolevate teenuste-toodete parendamine samale sihtrühmale)
• 20%: laiendav innovatsioon (laienemine uutesse sektoritesse, sihtrühmadele)
• 10%: transformeeriv innovatsioon (purustav/piireületav innovatsioon sihtrühmale, mida pole veel olemas, uue turuniši loomine)

Innovatsioonistrateegia

Innovatsioonistrateegia (Nylen, Holmström (2015) Digital innovation strategy: A framework for diagnosing and improving digital product and service innovation)

• Toode/teenus
  • Kasutajakogemus: kasutatavus, esteetika, haaravus
  • Väärtusettepanek (Value Proposal): segment, paketid, hinnastamine
• Keskkond
  • Digi-evolutsiooni kaardistamine: seadmed, kanalid, kasutajate käitumine
• Organisatsioon
  • Oskused: õpe/koolitus, rollid, meeskonnad
  • Improviseerimine: ruum, aeg, koordineerimine

 

Tagasiside kursusele

Innovatsioonitehnoloogia ainena oli minu jaoks väga huvitav ja kasulik. Augusti kuust töötan kutsekoolis ja soovin kursis olla, mida on innovatsiooonidest koolidele või muudele haridusasutustele. Mulle väga meeldis loeng innovatsioonimudelite kohta ja olen ise uurinud Digipeegli mudelit, mis on minu tulevase töö jaoks väga oluline.

Kasutatud kirjandus:

1. Laanpere, M. (2017). Innovatsioonintehnoloogiad 4. Innovatsiooniaudit, portfoolio, strateegia. Loegukonspekt.
2. What are innovation audit. (2011) Loetud aadressil http://www.innovationforgrowth.co.uk/resources/What-are-innovation-audits.pdf
3. McKinsey 7S Framework. Wikipedia. The Free Encyclopedia. Loetud aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/McKinsey_7S_Framework
4. Nylén, Daniel & Holmström, Jonny. (2015). Digital innovation strategy: A framework for diagnosing and improving digital product and service innovation. Loetud aasressil http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0007681314001256

3. Loeng : Innovatsioonimudelid

Alustasime Rogersi innovatsiooniteooriaga. Everett Rogers (1962, 2003) käsitleb oma innovatsiooniteoorias uuenduse levikut protsessina, kus sotsiaalse süsteemi liikmed saavad aja jooksul innovatsioonist teadlikuks ning hakkavad või ei hakka seda kasutama. Uuenduse levikut käsitletakse selles teoorias teatud tüüpi sotsiaalse protsessina, kus muudatus esineb sotsiaalse süsteemi struktuuris või funktsioonides. Uuenduse levimise protsessi võtmeelemendid on Rogers’i järgi (2003) uuendus, suhtlemise kanalid, aeg ja sotsiaalne süsteem.

Rogers jaotab innovatsiooni omaksvõtjad viide rühma: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus, viivitajad.

Joonis 1. Innovatsiooni difusioon (Rogers, 1962)

Lisaks innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimisele viide suuremasse gruppi, sisaldab Rogersi teooria ka käsitlust innovatsiooni levikust. Selle jaoks on Rogers välja pakkunud 5- etapilise mudeli, mis iseloomustab innovatsiooni leviku dünaamikat:

1) Teadmine (knowledge) – indiviid saab teadlikuks innovatsioonist ja selle funktsioonidest;

2) Veendumine (persuasion) – indiviid otsib aktiivselt informatsiooni innovatsiooni kohta ning kujundab oma poolt või vastu seisukoha;

3) Otsustamine (decision) – indiviid peab otsustama innovatsiooni omaksvõtu kasuks või kahjuks; 4) Kasutuselevõtmine (implementation) – innovatsioon võetakse kasutusele;

5) Kinnitamine (confirmation) – otsitakse lisainformatsiooni innovatsiooni kohta ning jätkatakse innovatsiooni kasutamist või loobutakse sellest.

 

Väga oluline uue tehnoloogia õnnestunud juurutamise protsessi juures on, et oleks eelnevalt selgeks tehtud instrumendi: valiidsus ja reliaabsus (mõõdetakse uuringutulemuste tõesust ja täpsust).

Kui püssist lastud kuulid tabavad kõik märki üksteise lähedal, siis on püss usaldatav. Kui iga lasuga tabatakse kümmet, siis on laskmine mitte ainult usaldatav, vaid ka valiidne.

Testi kvaliteedi üle võib otsustada tema mitmete karakteristikute järgi: testi koostamise käik, juhendi olemasolu, testi kasutamise praktika jne. Käesolevas osas vaatleme kaht testi kvaliteedi põhinäitajat: testi usaldatavus (reliability) ja valiidsus (validity). Mõlemad nendest iseloomustavad testiga mõõtmise täpsus ja on seetõttu testitulemuste tõlgendamisel väga olulised. Vahel on raske vahet teha valiidsusel ja usaldatavusel. Allpool toodud joonis illustreerib nende vahelist seost.

Joonis 2. Valiidne / usaldav [2]

Kui püssist lastud kuulid tabavad kõik märki üksteise lähedal, siis on püss usaldatav. Kui iga lasuga tabatakse kümmet, siis on laskmine mitte ainult usaldatav, vaid ka valiidne. [2]

 

Kultuurimuutus kui amööbi kulg

Joonis 3. Kultuurimuutuste anatoomia

Edasi oli AtKissoni rollimäng. Õppejõud andis mängijatele rolli. Mängijad tutvustasid rolliga ja käitusid vastavalt sellele. Rollimäng mulle väga meeldis, aga ise ma ei osalenud. Tegelikult organisatsioonis on väga raske eristada kes on kes, väljaarvatud innovator. Minu arvates, ise olen muutusagent või kaasamineja. Minu jaoks pole probleemi midagi uut õppimida ja tööl rakendada, aga ma ei ole innovator.

 

Samuti rääkisime Gartneri haibikõverast, mida võib täheldada kõigi uute tehnoloogiate puhul.

Joonis 4.Gartner Hype Cycle

 

Veel tutvustas õppejõud erinevaid innovatsioonimudeleid, mida tuleb meil hakata ise uurima, et siis valida välja oma rühmatööks sobiv mudel.

TAM 2, Concern-Based Adoption Model, RAT ja SAMR on sarnased.

Oma rühmatöö raames analüüsisimise Digipeegel.ee raamistikku, RAT (Replacement, Amplification and Transformation) mudelit, Concerns-Based Adoption mudelit ja SAMR (The Substitution Augmentation Modification Redefinition Model) mudelit ning jõudsime järeldusele, etmeie rühmatöö seisukohalt on SAMR mudel kõige sobivam.

 

Kasutatud kirjandus

3. Laanpere, M. (2017). Innovatsioonitehnoloogiad. Loengukonspekt. Loetud aadressil http://edidaktikum.ee/et/content/3innovatsioonimudelid
4. Testimine e-õppes. Loetud aadressil http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/test/testide_hindamine.html (22.11.2017)
5. The Innovation Diffusion Game. Loetud aadressil http://www.context.org/iclib/ic28/atkisson/ (22.11.2017)

 

1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

1.Arutlete lugemismaterjalidega tutvumisel tekkinud mõtete üle…

Artikliks valisin Adams Becker, S., Cummins, M., Davis, A., Freeman, A., Hall Giesinger, C., Ananthanarayanan, V., et al. (2017). NMC Horizon Report: 2017 Library Edition. Austin, TX: The New Media Consortium. Kättesaadav aadressil: https://www.nmc.org/publication/nmc-horizon-report-2017-library-edition

Artikkel keskendub raamatukogude arengusuundadele Horison Report 2017 sõnul. Selles on välja toodud olulisemad trendid ja tehnoloogiad, mis mõjutavad tehnoloogia rakendamist hariduses lähemal ajal (1…2 aasta jooksul), keskmisel ajavahemikul (3…5 aastat jooksul) ning pikemaajaliselt (üle 5 aasta pärast).

Raamatukogude raportis on trendide hulgas uurimisandmete haldamine, kasutajakogemuse parandamine ning raamatukogu füüsilise ruumi ümberkujundamine. Tehnoloogiatest on välja toodud digitaalset uurimistööd toetavad tehnoloogiad (ingl digital scholarship technologies) ning raamatukoguteenuste platvormid.

Pikaajaline suundumus: koostöö teaduslike materjalide kättesaadavuse parandamiseks, konsortsiumidesse ühendamiseks ja tarkvara arendamine andmete salvestamiseks ja kogumiseks. Samuti pikaajalises trendis on teadustööde avaldamine ja eeldatakse, et raamatukoguhoidjad avaldavad nende uuenduslike lähenemisviiside legitiimsust.

Keskmise pikkusega trend: projektide loomine ja kirjutamine, et laiendada raamatukogu võimalusi (3D-printerid, multimedia loomise ruumid, laborid). Samuti keskpikaks trendiks on raamatukogu ruumi ümberkujundamine, näiteks individuaalsed toad või stuudiod klientide meelitamiseks.

Lühiajaline suundumus: uurimistööde kättesaadavus online andmebaaside ja repositooriumite kaudu uue andmeformaadiga. Lühiajalises trendis on märgitud ka kasutajaliides ja veebilehtede tõhususe hindamine.

Need suundumused ja tehnoloogiad on koostatud / läbi vaadatud teaduslike ja akadeemiliste raamatukogude jaoks. Ma ei tööta sellises raamatukogus, seega on raske öelda, mis seal toimub. Samuti on raske hinnata, millised probleemid tekkivad nende raamatukogude teadlaste ja akadeemiliste töötajate jaoks. Kuid veebilehte tõhususe hindamine ja skaleerimine on juba lahendatud suurtes raamatukogudes. Ma olen täiesti nõus, et käesolev väljavaade ainult kaheks aastaks. Raamatukogude spetsialistid on selle mõistmisele juba jõudnud ja paljudes raamatukogudes on juba hõlpsasti navigeeritavad veebisaidid.

Käesolevas artiklis käsitletakse ka akadeemiliste ja teadusraamatukogude probleeme:

• Raamatukogude teenuste kättesaadavus ja võrdsed võimalused puuetega inimeste, üliõpilaste, õpetajate ja teadlaste jaoks; digitaalne kirjaoskus ja intuitiivne kohanemine uue sisuga. Neid probleeme on lihtne lahendada ja nendega saab hakkama.
• Organisatsiooni projektide kohandamine tulevasteks töödeks; integratsiooni toetamine ja ühisprojektid. Neid probleeme peetakse juba vähem lahendatavateks, kuna ühiseid projekte on raske teha nii, et olla alati märgatav teistele.
• Majanduslik ja poliitiline surve; vajadus radikaalsete muutuste järele. Need on tõsised probleemid, kuna materjalidele vaba juurdepääs vähendab kulusid ja laiendab uuringute kättesaadavust.

Olulised muutused akadeemiliste ja teadusraamatukogude tehnoloogias:

4-5 aastat – tehisintellekt ja asjade internet

2-3 aastat – raamatukogu teenuste platvormid ja interneti ideniteet

Üks aasta või vähem – suured andmed ja digitaalsed stipeendiumitehnoloogiad.

Kui rääkida raamatukogu arengusuundadest, siis mõnede raamatukogude puhul tundub see kosmosena. Kui võtta näiteks raamatukogude platvormi, siis siin on suur probleem. Meie riigis kasutatakse mitmeid platvorme: Urram, Riks, Ester ja kõikide raamatukogude jaoks puudub ühtne andmebaas. Ester on kõige kallim andmebaas ja väikestel raamatukogudel pole rahalisi võimalusi seda kasutada.

Raamatukogude rahastamise probleem tundub olevat kõikjal ja raamatukogudel on väga raske ellu jääda. Kohalikud omavalitsused ei suuda rahastada raamatukogusid. Organisatsioonis peab olema arenduspetsialist ja on vaja kirjutada projekte ning osaleda nendes. Mõned raamatukogud ei saa seda spetsialisti endale lubada.

 

2.Kirjeldate, kuidas kasutate praegu mobiilseadmeid oma õppetöös ja/või personaalses õppimises

Õppetöös kasutan mobiiltelefoni, kui on vaja midagi kiiresti kirjutada ning sülearvutit ei ole hetkel kaasas. Siis kasutan Google Drive pilveteenust (nt. MS Word või MS Excel). Aga tegelikult kasutan sageli arvutit või sülearvutit. Olen harjunud kasutada sülearvutit, sest see on kaasaskantav ning sellega on mugav töötada. Tööl on sülearvuti kahe ekraaniga (kõige parem ja mugavam variant).

 

3.Tutvustate ühte nutirakendust või ideed nutiseadmete kasutamiseks õppetöös teie õppeaines või teid huvitavas õppimise kontekstis

Mina kasutan “Vocabulary Trainer – 10 000 sõna ja fraasi” inglise keele õppimiseks. See on vajalik nii õppetööks kui personaalseks õppimiseks. Käesolevas rakenduses on 10 000 didaktilist kaarti inglise sõnade ja fraasidega ning nende tõlge vene keelde.

Samuti on sellised võimalused:

• Kuulamine
• Kiirendatud väljaõppemeetod koos kordustega, mis põhineb uusimatel uuringutel optimaalse salvestamise jaoks
• Kvaliteetne heli hääldus ja pildid
• Interneti-ühendus ei ole koolituse ajal vajalik (väljaspool võrku)
• Nulltasemest kuni kõrgtasemeni
• Kohandamine mobiiltelefonide ja tahvelarvutite jaoks

Antud rakendust saab alla laadida ja kasutada tasuta.

Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

1. Ülesanne. Artikli analüüs

Valisin artikliks Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E–Learning, 9(2), 1–7. [PDF]

Artiklis väidetakse, et e-õpe peab õpihaldussüsteemide raamidest välja minema ja kaasama üliõpilasi interneti aktiivsesse kasutamisse kui ressurssi oma sõltumatuteks, probleemseteks ja koostöötegevusteks. Artiklis pakutakse piirata õpihaldussüsteemide kasutamist ainult administratiivsete küsimuste lahendamiseks. Lisaks väidetakse, et üliõpilaste isereguleeruvat õppimist toetatakse, pakkudes õpilastele personaalseid rakendusi ja kaasates neid erinevatesse suhtlusvõrgustikesse.

Ülikoolid üle maailma kasutavad õpihaldussüsteeme (LMS), et toetada ja täiustada õpinguid oma asutuses.

E-õpe toetamiseks kasutatavad vahendid hõlmavad paljusid erinevaid rakendusi. Nende hulka kuuluvad foorumid, jututoad, failide jagamise süsteemid, videokonverentsid, online tahvlid, elektroonilised portfoliod (mapid), blogid ja wikid. Selliseid vahendeid saab kasutada õppimisprotsessis osalevate erinevate tegevuste toetamiseks. Kuid sellisel juhul on küsimus e-õppe vahendite korraldamise kohta – kas kasutada neid integreeritud ühte süsteemi (nagu Blackboard, WebCT, Moodle) või eraldi. Autor soovitab pigem pakkuda õpilastele erinevaid rakendusi.

Selles artiklis käsitletakse sotsiaalset tarkvara, nagu blogid, wikid, RSS-kanalid ja sotsiaalsed järjehoidjad. Seda sotsiaalset tarkvara saab kasutada õppimise toetamiseks. Iga e-õppe organiseerimine sõltub valitud pedagoogilisest lähenemisviisist.

Vastavalt sotsiaal-konstruktivistlikule lähenemisele õppimist peetakse sotsiaalseks ja aktiivseks protsessiks. Konstruktivistlikus lähenemisviisis probleemsed meetmed suunatud iseseisvale probleemi lahendamisele. Lisaks õppematerjale peetakse resurssideks või vahenditeks, mida õpilased probleemide lahendamiseks kasutavad.

Isiklikud rakendused kuuluvad üksikutele õpilastele, kes neid ka kontrollivad. Sellisteks rakendusteks võivad olla ajaveebid või wikid. Koostöövahenditeks võivad olla wikid, arutelufoorumid, failide jagamise süsteemid ja teatud määral ka veebipäevikud.

Selliste sotsiaaltarkvara vahendite, nagu näiteks wikid, blogid koos RSS-kanalitega ja sotsiaalse järjehoidjaga, potentsiaal on kõrgem kui LMSi ning seisneb selles, et aidata kaasa  lähedasematele suhetele ja tihedamale suhtlusele õpilaste ja õpetajate vahel.

Minu arvates, on vaja anda üliõpilastele erinevaid rakendusi laiemate võimalustega lähtudes õppimisprotsessist. Erinevate rakenduste valimine toetab vajalikku paindlikkust avatud juurdepääsuga tööl paremini, kui mistahes integreeritud süsteem. E-õpe läheb ühe kursuse ja harisusasutuse raamest, kus õpilased õpivad.

 

2. Ülesanne. Personaalne õpikeskkond

Viide õppeülesandele.

Kolmanda nädala teoreetiliseks ülesandeks oli visualiseerida personaalse õpikeskkonda.

Minu personaalse õpikeskkonna skeem visualiseerib õpikeskkonda, mis on seotud minu infoteaduse magistriõpinguga. Kasutasin skeemide joonistamiseks draw.io.

Joonis 1. Minu personaalne õpikeskkond

Õpihaldussüsteemiga tutvumine

Ülesanne 1

Google Classroom

Teise nädala ülesandeks oli valida üks õpihaldussüsteem ning tutvuda selle võimalustega. Mina valisin katsetamiseks Google Classroom, mis on 2014. aastal loodud Google. Selle süsteemi lõid Zach Yeskel. Ta uuris terve aasta õpetajatega kogu maailmast, et hinnata tehnoloogia mõju koolides. Selgus, et paljud kasutusel olnud tehnoloogiaid on juba lahendanud mõningaid koolihariduse probleeme. Kuid õpetajatele on endiselt raske haridusprotsessi korraldada.

Classroom on arendatud koos õpetajatega, kes kasutavad Google’i tooteid oma töös. Antud programmis õpetajad loovad ja kontrollivad kodutöid, panevad hindeid või kirjutavad märkusi. Õpilased (üliõpilased) näevad, mida õpetaja on kodutööks andnud ning klikkides ülesandele saavad seda teha internetis. Kõik ülesanded ja tööd automaatselt süstematiseeritakse  Google.Drive kaustades.

Classroom´i eesmärk on lihtsustada õpetajate tööd, kes raiskavad palju aega kõrvalistele asjadele, näiteks lehtede trükkimine õpilastele. Lisaks märgib Yeskel, et tänapäeval on väga tähtis tutvustada lastele uusi tehnoloogilisi võimalusi.

Pärast testide läbiviimist USA ja Euroopa koolides sai Google Classroom õpetajatelt meeldejäävaid märke (positiivset tagasisidet) ja on nüüd kõigile kättesaadav iOS-i ja Android-i jaoks. Classroom on saadaval 42 keeles.

Tegelikult on süsteemi väga lihtne kasutada, kuid asja teeb keeruliseks soome keel.

Joonis 1. Samm 1

Joonis 2. Samm 2

Liituda kursusega või luua uus  on võimalus valida 2 variandi vahel:

a) Loo uus kursus – kursuse nimi, jaotis, teema.

b) Liitumine – sisestada kursuse kood (seda saab küsida õpetajalt).

Peamine menüü:

Uudised, kus on näidatud käesolevaid ülesandeid ja kursuse ülesanded.

Õpilased – kus saab kutsuda uusi õpilasi ja teada kursuse koodi. Kursuse koodi saab näidata suurendatud formaadis, kopeerida, saata või deaktiveerida.

Teenus – kus  näeme linki Google.Drive kursuse kaustale, kursuse kalendrile ja oma Google kalendrile.

Külgmenüü:

Korduvkasutamine, esita küsimus, loo ülesanne ja teadaanne.

Joonis 3. Menüü võimalusi

Eelised:

1. Bränd. “Me kasutame Google’i” kõlab palju paremini, kui “Me kasutame Classmill”
2. Tasuta. Kuid tasuta võib viia kasutustingimuste muutmiseni (tavaliselt halvimas suunas).
3. Google Classroom sobib haridusasutustele – see tundub süstemaatiline ja mitte aga üksikute õpetajate loovuse mosaiigina.

Puudused:

1. Vajalik töökoha ja töövaldkonna juurdepääs Google Appsile, ilma milleta Google Classroom pole võimalik. Seetõttu ei saa kõik inimesed Google Classroomiga ühenduse luua.
2. Google Classroomi koolitusvahendite kogum on väga väike. On võimalik lisada teksti materjali, võite luua ülesandeid võimalusega lisada oma vastus failina ja kõik. Ühtegi testi ei ole. Seetõttu on vaja midagi leiutada/välja mõelda või luua Google Forms, näiteks OnlineTestPad on parem.
3. Ärge kasutage Google Classroom ergonoomilist linki. Sellist link seinele salvestada ei ole võimalik.
4. Selleks, et üliõpilane saaks registreeruda Google Classroomis, peab ta olema Gmaili kasutaja, mis on seotud  Google Appsiga. Teiste sõnadega, Teie, kui Google Appsi administraator peaks registreerima postkastid (iga õpilase kohta eraldi) ja teavitama õpilastele nende postkastide sisselogimisandmed. Ainult läbi selle postkasti saavad õpilased (üliõpilased) oma Google Classroomi sisse logida. Minu arvates suurendab see oluliselt Google Classroomi kasutamise intensiivsust.

IMHO

Google Classroom on ergonoomilisuse poolest madalam ja kasutamise poolest litsam paljudes analoogides (sama CloudSchool). Google Appsi tihe sidumine viitab sellele, et Google on rohkem huvitatud oma tööriistade (Gmail, Google Drive jne) reklaamimisest kui püüdes luua tõeliselt kasulikku vahendit e-õppe korraldamiseks. Ja mis on kõige tähtsam, Classroom ei toeta eesti keelt.

Ülesanne 2

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

Õpihaldussüsteemid: „Õppimise alustamiseks vale koht“

Kohe esimesest sõnast on arusaadav, et käesolev artikkel on hästi kriitiline õpihaldussüsteemide suhtes.

Õpihaldussüsteemid  (LMS) peetakse sageli igasuguse koolitusprogrammi või kombineeritud õpe lähtepunktiks (või kriitiliseks komponendiks). Kui süsteem juhitakse ja kontrollitakse, siis on kõik korras. Samuti on sellise koolituse kvaliteedi küsimus äärmiselt oluline.

Õpihaldussüsteem ise ei teeni hinnangu andmise huvides ega lehekülje külastamiseks edasimineku indeksina.  Õpihaldussüsteem luuakse, et õppeprotsessi lihtsustada.

Godfrey Parkin väidab, et probleem on õpihaldussüsteemi tarnijates, nad asetavad oma instrumendid keskpunkti. See pole e-õppe jaoks kõige tähtsam asi.

Õpihaldussüsteemi puudused:

• Ebaselge kasutajaliides ja infosisu haldamise puudumine
• Erinevus tööriistades ja valikuvõimalustes piirab võimalusi (kõigepealt õpetaja ja seejärel vahendi valik)
• Õppetöö ja olemasolevate vahendite (sisu või sotsiaalsete tööriistade) vale analüüs.

Tööriistade abil (wikid, ajaveebid, sotsiaalvahendid jms) on väga hea arendada ja julgustada õpilasi õppima. Süsteem peab vastama kasutaja taotlustele ja võimaldama tal uurida erinevates valdkondades ja suundades isiklike huvidega.

Õpihaldussüsteem on suletud keskkond. Selleks, et mitte piirata õpilase juurdepääsu – on vaja anda talle valik ise otsustada, kui kaua ta kasutab õpihaldussüsteemi.

Mitteformaalne õppimine on kasulikum kui formaalne õppimine. Sellega seoses on meie tõelise õpetusviisi vastuolus enamiku LMS-i kavandamise ja rakendamisega.

Kuigi LMSil on vigu, märgib Darren Cannell Quit Slammin LMS-i: praegu ei ole meil tööriista, mis oleks kättesaadav paljudele õpetajatele, mis seda teeb, mida teeb LMS. Seetõttu peame LMSiga töötama, et oma süsteeme ümber kujundada, et kajastada lõppkasutaja vajadusi.

Õpileping

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse. Õpileping koosneb viiest osast:

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Töötan kutsekoolis haridustehnoloogina ja kasutan igapäevaselt olemasolevat õpikeskkonda Moodle. Olen Moodle administraator ja mul on kõik õigused. Kutsekool kasutusele võtnud mitu aastat tagasi (u 12 a.) ja õpetajad kasutavad seda õppematerjalide loomiseks, aga mõned õpetajad ei oska siiamani. Kutsekooli õpetajad enne kasutasid HITSA.Moodle, aga hiljem meie sisemist Moodlet ka. Hetkel meie õpetajad kasutavad mõlemaid õpivõrgustikke.

Isiklukult soovin rohkem teada saada teistest õpikeskkondadest ja võrgustikkest. Samuti soovin leida alternatiivi erinevate õpikeskkondade kasutamiseks nendele õpetajatele, kes pole veel otsustanud Moodle kasutada. Soovin ka pakkuda edasijõudnud kasutajatele (õpetajatele) teisi õpikeskkondi ja -võrgustikke.

Mulle tundub, et ma tahan liiga palju. Kuid ma arvan, et teen seda sammhaaval.
Meetmeid kirjeldatakse allpool vastavalt eesmärkidele.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
– Tutvuda erinevate õpikeskkondade ja –võrgustike võimalustega
– Omandada peamisi teadmisi ja praktilisi oskusi õpikeskkondadest ja -võrgustikudest
– Rakendada õpikeskkondade ja -võrgustike võimalused reaalses elus (töös)
– Motiveerida õpetajaid kasutusele võtta erinevad õpikeskkonnad ja -võrgustikud
– Luua digitaalse õppematerjali Moodles vastavalt tehnilistele standarditele
– Viia läbi loenguid õpetajatele e-kursuse loomiseks
– Toetada õpetajaid edaspidiseks e-kursusi tegemisel nii avalikus, kui suletud võrgustikutes

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
– Võta aktiivselt osa aruteludest
– Kodutööde õigeaegne esitamine
– Koostöö õpetajaga ebaselgete küsimuste osas
– Koostöö kursusekaaslastega ebaselgete teemadel

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
– Õppejõud, kursusekaaslased ja töökaaslased
– Erialane kirjandus, TLÜAR e-andmebaasid ja erialased kodulehed
– Õpikeskkonnad ja -võrgustikud (Edufeeder, Moodle, WordPress, Mendeley, Toggl, Feedly, blogid)

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
– Ma saan aru ja mõistan, mis on õpikeskkond ja õpivõrgustik
– Ma oskan eristada õpikeskkondi ja -võrgustikke
– Ma mõistan õpikeskkonna ja võrgustike rolli õpiprotsessis
– Ma oskan läbi praktiliste tegevuste luua ja haldada õpivõrgustikku
– Ma suudan efektiivselt toetada enda ja teiste õpikeskkonda
– Ma oskan orienteeruda kiiresti kaasaegses õpikeskkonnas

Kursuse lõpus kirjutatakse õpilepingu põhjal refleksioon.
Refleksioon – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Viide ülesandele:

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2017/09/10/ajaveebi-ulesseadmine-ja-opileping/

3. Moodul. Ülesanne 1

Teadmusjuhtimise protsessipõhised mudelid

1. Teadmusjuhtimistsükkel ja teadmusjuhtimistsükli protsessid erinevate autorite käsitluses

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele.

Sageli vaadeldakse neid protsesse detailsemalt ja eristatakse teadmuse omandamist, loomet, kodifitseerimist, jagamist, juurdepääsu, rakendamist ja taaskasutamist organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Kõige populaarsemad on Meyeri ja Zacki (1996), Bukowitzi ja Williamsi (2000), McElroy (1993, 2003) ja Wiigi (1993) mudelid teadmusjuhtimise tsüklist.

Joonis 1. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

2. Meyeri ja Zacki mudel

Meyeri ja Zacki mudel (1996) kasvas välja infotoodete disaini- ja arendustöödest. Autorid leidsid, et infotoodetega seotud kogemusi saab rakendada teadmusressursside juhtimise vallas. Infotoodetena on informatsioon (andmebaasid, kliendiprofiilid jne), mida saab müüa klientidele. Uurimistöö tulemusi füüsiliste toodete kohta saab laiendada teadmusjuhtimise tsükli kirjeldamiseks.

Joonis 2. Meyeri ja Zacki mudel (1996)

Tsükli protsessid: Omandamine – Täiustamine – Säilitamine/uuesti leidmine – Jagamine – Esitamine.

3. Bukowitzi ja Williamsi mudel

Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000) mudel näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Informatsiooni leidmise ei ole problem, aga problem on efektiivselt toime tulla infohulgaga. Mudel rõhutab vaiketeadmiste olulisust.

Joonis 3. Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000)

Tsükli protsessid: Hangi – Kasuta – Õpi – Panusta – Hinda – Ehita/säilita – Loovuta.

4. McElroy teadmiste elutsükli mudel

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Organisatsiooniteadmus moodustub nii üksikisikute kui gruppide teadmusest kui ka väljendatud ja dokumenteeritud teadmusest.

Joonis 4. McElroy mudel (1993)

Tsükli protsessid: Individuaalne ja rühmaõpe – Teadmusnõude valideerimine – Informatsiooni omandamine – Teadmiste valideerimise – Teadmiste integreerimine

5. Wiigi teadmusjuhtimise protsessipõhine mudel

Wiigi mudel (1993) rõhutab organisatsiooni edukuse tagamiseks kolme vajalikku tingimust:

• tooted, teenused ja kliendid;
• ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed);
• võime tegutseda.

Joonis 5. Wiigi mudel (1993)

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmiste loomine võib olla näiteks seotud turundusuuringutega, fookusgrupiintervjuudega, küsitlustega ja andmekaevega Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse, näiteks raamatutes. See võib olla seotud meenutamisega, akumuleeritud teadmusega repositooriumites või ilmneda tööprotsessides. Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine.

Tsükli protsessid: Teadmusloome (creation) – Hankimine (sourcing) – Kompileerimine (compilation) – Transformatsioon (transformation) – Levitamine (dissemination) – Rakendamine (application) – Väärtustamine (value realization)

6. SECI mudel

SECI mudeli nimi tuleb inglise keelsetest etappide nimetustest Socialization, Externalization, Combination ja Internalization.

Üheks populaarsemaks teadmusringluse mudeliks on Nonaka nn SECI mudel (1991), mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet.

Joonis 6. SECI mudel

Võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, faasi ehk nelja teadmusloome mustrit:

• Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud, Socialization) – üksikisikute omavaheline suhtlemine; jälgitakse, imiteeritakse teist inimest. Suhtlemine võib toimuda ka ilma keelelise väljenduseta või virutaalses suhtluskeskkonnas.
• Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud, Externalization) (teadmiste väljutamise etapp) – vaiketeadmised muudetakse väljendatud teadmuseks.Seda tehakse mudelite, juhtumianalüüsi või ajurünnaku abil.
• Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv, Combination) – väljendatud teadmuse baasil luuakse keerulisem, süstematiseeritum uus väljendatud teadmus.
• Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv, Internalization) – toimub uue väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

Kokkuvõte

On olemas palju erinevaid arvamusi teadmustejuhtimise protsessidest ning paljudest mudelitest. Kuid ainult mõned neist hakkasid laialt kasutama ja arutama. Põhjused on erinevad, kuid peamiselt seetõttu, et need tsüklid kontrollitakse reaalsetes tingimustes, need on terviklikud ja sisaldavad üksikasjalikke kirjeldusi.

Kasutatud kirjandus:

1. Virkus, S. (2017). III. Moodul: Teadmusjuhtimise protsessipõhised mudelid. Loengumaterjal.
2. Dalkir, K. (2011). Chapter 2: The Knowledge Management Cycle.

2. Loeng: Innovatsioonipoliitika

Loengu reflektsioon

Õppejõud loengu alustas sellest, et me pidime panema 3 peamist innovatsiooni tunnust Mentimeteri (menti.com) vahendi kaudu.

Joonis 1. Kolm peamist innovatsiooni tunnust

Kõige tähtsam ikkagi oli idee, aga keegi pole pakkunud sellist sõna. Innovatsioon on uute ideede kasutamine.

Peale innovatsioooni tunnust on innovatsiooni alaliigid, millest me peame teadma:

• tooteinnovatsioon – kaup või teenus, mis erineb oluliselt senistest omadustest või kasutusviisi poolest (e-raamat);
• protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt (raamatute tagastamiskast vöötkoogi järgi);
• organisatsiooniline innovatsioon – oluliste muutuste tegemine ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid (kvaliteet, efektiivsus) (siseveeb, e-kool, stuudium);
• turunduslik innovatsioon – oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises;
• tehnoloogiline innovatsioon;
• mittetehnoloogiline innovatsioon (nt. sotsiaalne) (raamatukogus on 3D printer).

Õppejõud palus moodustatud grupides tuua näidiseid. Kuna ma töötan raamatukogus, siis pakkusin: e-raamatu, raamatute tagastamiskast vöötkoogi järgi, siseveeb ja 3D printer raamatukogus vastavalt.

Peale soojendamist alustas õppejõud värskest teemast. Loengu peateema oli innovatsioonipoliitikad. Eesti on Euroopa Liidu liige ja seega on meie jaoks oluline ka EL innovatsioonipoliitika.

Muidu, ma aru ei saa üldse poliitikast, aga loodan et see on mõni teine poliitika. Selle kursuse eesmärk on tutvustada kaasaegseid teoreetilisi käsitlusi ja parimaid praktikaid digi-innovatsiooni juhtimises organisatsiooni tasandil.

Ma sain aru, et innovatsioonipiliitika jagatakse 6 kategooriat:

• sotsiaalne innovatsioon;
• innovatsiooni loov disain;
• vajaduspõhine innovatsioon (omaksvõtt);
• avaliku sektori innovatsioon;
• riigihanked innovatsiooni toetuseks;
• innovatsioon töökohal.

ELis on võimalusi saada raha innovatsiooni projektide jaoks. Neid nimetatakse innovatsiooni rahastamise instrumentideks.

Euroopa Liidu innovatsiooni rahastamise instrumendid on Horizon 2020, tõukefondid ja EL strateegiliste investeeringute fond. Nende kohta saab lugeda siit.

Pärast seda õpetaja tõi heade projektide näidiseid, kus ta ise osales. See oli:

• FP7 projekt Learning Layers (learning-layers.eu), 12 MEUR
  • Digiõpe töökohal IT-kauges sektoris (ehitus, perearstid)
  • Konkreetsed rakendused: Ach So!, LToolBox

Järgmise hea näide on projekt CEITER. Selle projekti töötati välja haridusasutuste jaoks. Selles on 3 taset: klass, kool, riik.

• Horizon 2020 ERA Chair projekt CEITER (ceiter.tlu.ee), 2,7 MEUR
  • Hariduslik andmekaeve ja õpianalüütika haridusuuenduse teenistuses
  • Konkreetsed rakendused: DigiPeegel, LePlanner.

Kõigil neil projektidel on nõrk koht. Lisaks sellele ei promoda neid keegi, ei värskendata ega toeta selliseid äppe. Projekt või programm töötab praegu selles versioonis või konkreetse operatsioonisüsteemi jaoks.

DigiPeegel oli loodud kooli digiküpsuse hindamist. Sellises raamistikus on vaja esialgul enesehindamist teha ja pärast esitada digiplaani koos rahastusega.

Veel vaatasime innovatsiooni mõõtmise Euroopa Liidus.

EL innovatsioonipiliitika hinnatakse riigieelarvest. Eesti ei seisa esikohal. Eesti riigieelarvest kulutatakse väike osa innovatsioonile. Tegin lahti Euroopa Parlamendi teabelehe ja tutvusin infoga.

Aga DESI (digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeks) indeksis Eesti seisab 9. kohal. Sellega praegu tegeleb Andrus Ansip. Siit ma lugesin huvitavaid andmeid.

Eestis on ka riiklik sihtasutus innovatsiooni finanseerimise firma. See on EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), mis tegeleb ettevõtluse ja regionaalse arengu edendamisega. EAS innovatsiooni rahastusinstrumendid on innovatsiooniosak (noodipank.ee), arendusosak ning nutikas spetsialiseerumine kasvuvaldkondades (IKT, mis on seotud teiste majandusaladega, tervisetehnoloogiad ja ressursside tõhusam kasutamine).

Digi-innovatsioon õppevaras

Lähenemisviisid: eÕpik.ee, Opiq.ee, Foxcademy.com, Tebo.me. Olen neid kõiki uurinud ja mul on teatud arvamus, mis üldiselt ütleb: ideaalset ei ole.

Kasutatud kirjandus:

1. Maart Laanpere. (2017). Innovatsioonitehnoloogiad 2. Innovatsioonipoliitika. Loengumaterjal. Veebileht: http://edidaktikum.ee/et/content/2innovatsioonipoliitikad-0
2. EAS Enterprise Estonia. Loetud internetist: https://www.eas.ee/eas (10.10.2017)
3. Ärileht.ee (03.03.2017, 13:50) Loetud internetist: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-on-euroopa-liidus-digiarengu-poolest-uheksandal-kohal?id=77427748 (10.10.2017)
4. Euroopa Liidu teemalised teabelehed. Loetud internetist: http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.9.7.html (10.10.2017)

2. Moodul. Ülesanne 1

II Moodul. Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon

1. Õppiva organisatsiooni mõiste, sisu ja olemus
Õppivat organisatsiooni on defineeritud kui organisatsiooni, mis teadlikult suurendab oma võimet luua soovitud tulevikku.

Õppiv organisatsioon tähendab seda, et organisatsioonis toimub pidev õppimisprotsess, mis hõlmab kõiki töötajaid ning töötajad on motiveeritud ja tahavad õppida.

Senge õppiva organisatsiooni mudel tugineb viiele komponendile ehk viie võtmedistsipliinile:
– ühisvisiooni arendamine;
– organisatsiooni liikmete isikliku meisterlikkuse arendamine;
– organisatsiooni liikmete mõttemudelite arendamine;
– meeskondlik õppimine;
– süsteemne mõtlemine.

2. Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad
Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni, mis tekkis ja arenes eelmise sajandi viimastel kümnenditel, on püütud mitmete autorite poolt rakendada ka haridusasutuse/kooli kontekstis. Peter Senge The Fifth Discipline: The Art and Practice of the Learning Organization tutvustas esimesena mõistet “õppiv organisatsioon”.

Õppiva organisatsiooni kontseptsioon integreerib organisatsiooniteaduse ja inimkäitumise kõige erinevamaid aspekte. Siia on ühendatud teadmised sellistest valdkondadest nagu
– organisatsiooniline õppimine
– organisatsiooniteooria
– strateegiline planeerimine
– strateegiline juhtimine
– muudatuste juhtimine
– kvaliteedijuhtimine
– süsteemiteooria (Kell, 2003).

Peamised esindajad: Peter Senge, Ikujiro Nonaka, Harry Roots, Kell, Choo, N.

3. Erinevused õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel
Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsiooni arendamiskontseptsioonide vahel on suhtumine muudatustesse ja muutumisse.

Vahe on ka õppimistasandites. Õppiv organisatsioon ei rõhu mitte niivõrd uue teadmise omandamisele (know-how), kuivõrd olemasoleva teadmuse tõlgendamisvõime suurendamisele (know-why) ja uue teadmuse loomisele. Lisaks iseloomustab õppivat organisatsiooni pidev kahtlemine üldaktsepteeritud toimeviisides (Kell, 2003).

4. Teadmusjuhtimine õppiva organisatsiooni kontekstis
Strateegiline vaade õppivale organisatsioonile on otseselt seotud teadmusjuhtimisega. Strateegilise lähenemise vaade näeb õppivat organisatsiooni organisatsioonina, mis on võimeline looma ja edasi andma teadmust ning muutma oma käitumist uue teadmuse ja ideede valgusel (Garvin, 1993, p.80, viidatud Roots jt. 2008).

Teadmusjuhtimise kontekstis võime kohata teisi sarnase tähendusega mõisteid: nt the knowledge-creating company, innovative knowledge community, the living company, inquiring systems, intelligent organisation.

„Õppiva organisatsiooni mootor on teadmusloome, mida saab toetada teadmusringluse soodustamise ja teadmusjuhtimise abil“. Teadmusloomet defineeritakse kui indiviidi, rühma või organisatsiooni jaoks põhimõtteliselt uue teadmuse loomist. Vaikiva ja väljendatud teadmuse areng ja muutumine tähendabki teadmusringluse protsessi.

Roots jt. (2008) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

5. Tehnoloogia sh haridustehnoloogia roll õppiva organisatsiooni arendamisel
Õppivas organisatsioonis mängib tehnoloogia suurt rolli. Innovaatilised tehnoloogiad aitavad teadmuse loomisele, haldamisele ja jagamisele. Tehnoloogia kaudu saab kiiremini realiseerida uusi ideid.

6. Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õppimine
Formaalne õppimine (formal learning) toimub tüüpiliselt haridus- või koolitusasutuses, mis on õpetamiseks ja õppimiseks ette valmistatud. Õpe on korraldatud (defineeritud on õppe-eesmärgid, õpiväljundid, õpiaeg ja õpitugi) ning lõpetamisel saadakse tunnistus.

Informaalne õpe (informal learning) on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides, nt perekonnas jm. Selline õpe ei ole korraldatud (puuduvad eesmärgid, õpiaeg ja õpitugi). Üldjuhul ei lõpe selline õpe tunnistuse saamisega. Informaalne õpe on õppija seisukohast tahtmatu (või juhuslik).

Mitteformaalne õppimine (non-formal learning) on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Erinevad õppimise viisid ja kohad on inimese elus ja ühiskonna arengus võrdväärselt olulised ning ideaalis teineteist täiendavad. Tegelikus elus on neid raske üksteisest täielikult eristada – enamikes õpisituatsioonides on elemente nii informaalsest, formaalsest kui mitteformaalsest haridusest.

7. Infokultuur, infokäitumine ja infopädevus
Infokultuur on organisatsioonikultuuri osa ja kuidas organisatsioonis infot luuakse, kogutakse, töödeldakse, jagatakse ja kasutatakse.
Infokäitumine tähendab kuidas inimesed informatsiooni kasutavad.
Infopädevus tähendab seda, kuivõrd on inimene võimeline aru saama, millist informatsiooni ta vajab, kas ta oskab saadud infot tõhusalt kasutada ja töödelda.

Kasutatud kirjandus:

1. Virkus, S. (2017). II Moodul: Teadmusjuhtimine ja õppiv ning teabeküllane organisatsioon. Loengumaterjal.
2. Virkus, S. (2017). Infokultuur. Loengumaterjal.
3. Roots, H. (). Õppiv organisatsioon ja juhtimise uus paradigma. Loengumaterjal.